Austraalia börs pöörise ootel

Alles kevadel kirjutas Äripäev, et Austraalia ettevõtetest on lähiaastatel oodata rikkalikku dividendisaaki. Toona prognoosisid analüütikud üle maailma, et sealne majandus õitseb ning kasvuperspektiiv on hea.

Tänaseks on aga Austraalia peamine börsiindeks S&P/ASX 200 on sel kuul 0,2% plussis, kuid viimase kuue kuu langus on 2,9%. Olukorra halvenemises mängib suurt rolli toormehindade kokkuvarisemine, mistõttu on kaevandusinvesteeringud kahanenud pea olematuks.  

Turgudele ei süsti positiivsust ka täna avaldatud riigi kolmanda kvartali majandustulemused, mis näitasid, et siiani peamiselt kaevandussektori najal paisunud majandust on raske tasakaalustada. Majandus kasvas kolmandas kvartalis aastaga 2,7% võrreldes analüütikute oodatud 3,1% kasvuga. Ehitussektori tulemused kukkusid ja madalad ekpordihinnad andsid ettevõtetele paraja hoobi. Austraalia keskpanga teatel on riigi sisemajandus halvemas seisus kui seni arvati.

Tõsisemad probleemid alles ees

Kõige hullem on aga asja juures fakt, et analüütikute sõnul seisavad kehvemad ajad veel ees.

Wall Streeti tipp-pank Goldman Sachs hoiatas kohe pärast SKP tulemuste avalikustamist, et Austraalia majandus läbib järgmisel aastal tõsise stressitesti. Riik seisab silmitsi kolmekordse hädaohuga – langevad toormehinnad, kaevandusinvesteeringute järsk kukkumine ning kitsenev eelarvepoliitika.

„Väljakutsed on nüüdseks küll teada, kuid häda on selles, et need seisavad alles ees,“ rääkis Austraalia Goldman Sachsi peaökonomist Tim Toohey.

Ökonomist hoiatas, et sealne majandus peab võitlema ka kitsamate finantstingimuste ning eluaseme investeeringute langusega. Need on tegurid, mis siiani on aidanud kompenseerida kaevandussektori madalseisu.

Seni investoreid rõõmustanud tõik, et Austraalia ettevõtted maksavad häid dividende, pöördub nüüd nende endi vastu. Kuna raha suunatakse pidevalt omanikutulusse, siis on investeeringud uutesse toodetesse ning arengusse jäänud soiku. See on viinud töötuse taseme riigis juba 11 aasta kõrgeimale tasemele. 

Coldmani prognooside kohaselt kasvab Austraalia majandus tuleval aastal vaid keskmiselt 2% võrreldes varem ennustatud 2,9%-ga. Riik on endiselt hädas kasvuvõimaluste otsimisega ning kaevandusinvesteeringute langus saab olema majandusele kõige suurem pidur, mis veab alla nii toormeeksporti kui -tarbimist.

Rahapoliitika lõdveneb, valuuta kukub

Mitme rahapoliitika eksperdi hinnangul on kesine kasv ja rauamaagi hindade kokkuvarisemine piisav põhjus selleks, et Austraalia keskpank lõpetaks kannatliku pealtvaataja rolli ning sekkuks jõulisemalt.

Macquarie Groupi analüütiku James McIntyre sõnul vajab majandus seda hädasti: „On tõenäoline, et keskpank langetab uuesti kasvuprognoosi. Järgmise aasta esimesel poolel näeme, kas sealne eelarvepoliitika töötab ja kas majandus vajab lisastiimuleid.“

Teisipäeval otsustas Austraalia keskpank hoida baasintressimäärad rekordmadalal 2,5protsendil. Järgmine koosolek toimub 3. veebruaril. Seni on pank näinud suurt vaeva, et elavdada sisetarbimist nii eraisikute kui ka ettevõtete poolt.

Analüütikud usuvad, et järsk majanduse jahenemine võib survestada panka hoopis rahapoliitikat veelgi lõdvendama. Nii Goldman kui ka Deutsche Bank prognoosivad, et tuleval aastal langetatakse need 2 protsendile. Goldmani teatel pole intressimäärade tõusu oodata vähemalt 2016. aasta kevadeni. Seni oodati tõusu juba tuleva aasta neljandas kvartalis.

Sellises kehvas keskkonnas jätkab ka Austraalia dollar oma allakäiku. Kolmapäeval kukkus Austraalia dollar USA dollari suhtes nelja aasta põhja, 83,89 USA dollari sendile. Viimase kolme aasta keskmine on olnud 97 senti. Goldman prognoosib, et valuuta kukub aastases perspektiivis USA dollari suhtes 0,82 sendile.

Sydney Morning Heraldi hinnangul on kõige paljulubavam Austraalia dividendimaksja kaevandamise ja tsiviilehituse teenuseid pakkuv NRW Holdings, mille puhul usutakse dividendi kasvu praeguselt 8%-lt 8,9%-le. Isegi kängurumaa juhtiv telekommunikatsiooniettevõte Telstra on pärast pikka pausi dividendi suurendanud.

Kaevandajad hakkavad toitu tootma

Hiljuti sõlmis Austraalia valitsus Hiinaga vabakaubanduslepingu, et vähendada oma sõltuvust loodusvarade ekspordist. Seetõttu on riik sunnitud arendama teenuste eksporti selle asemel, et kaevata maasse auke.

Suured kaevanduskontsernid on juba alustanud tegevuse laiendamist ning uute võimaluste otsimist. Näiteks kavatseb senine rauamaagi magnaat ja miljardär Gina Rinehart investeerida 500 miljonit Austraalia dollarit imikute piimasegu eksportimiseks Hiina. Ka Fortescue Metals kavandab uusi tegevusi, et rahuldada Aasia kasvava keskklassi nõudlust toidu järele.

Ettevõtete investeeringud väljapoole kaevandussektorit kasvasid kolmandas kvartalis 5,5%, mis on viimase kolme aasta suurim kasv. AMP Capital prognoosib, et tuleva aasta juunis lõppeval majandusaastal kasvavad teiste sektorite firmade investeeringud 9%.

Austraalia on maailma arenenud riikidest kõige enam Hiinast sõltuv riik, kuna eksport sinna moodustab koguni 5,3% Austraalia SKPst. Kahe riigi vaheline kaubandus küündis mullu 151 miljardi Austraalia dollarini, mida veab peamiselt Hiina ammendamatu janu energia ja toorainete järele, samal ajal kui Austraalia impordib sealt odavaid tarbekaupu.

Sellest lähtuvalt tasub pöörata pilk Austraalia toidutootjatele ning põllumajandussektorile, millelt võib lähitulevikus kasvu oodata.